Kompromiss

Mees räägib sõbrale:
"Läksime eile naisega perekonna eelarve üle vaidlema. Mina tahaks minna aastavahetusel Miamisse puhkama, tema aga tahaks uut naaritsakasukat. Kuid mõlemat korraga me endale lubada ei saa."
Sõber: "ja mis siis sai?"
Mees: "Õnneks jõudsime kompromissile. Miamisse puhkama sõidab naine üksi, ja kokkuhoitud raha eest ostamegi kasuka!"

 Teine sarnane lugu.

Mees räägib sõbrale:
"Läksin eile ülemuse kabinetti ja käratasin talle peale - kas tõstab tema mu palka, või mina lahkun töölt!"
Sõber: "ja mis siis sai?"
Mees: "Õnneks jõudsime kompromissele. Tema ei tõsta minu palka, ja mina omakorda ei lahku töölt."

Maaelu miinus

Olevat tõesti sündinud lugu. Tegevus toimub Eestis, 70-80 aastate paiku.

Lõpetas üks noormees ülikooli, no ütleme näitex tipi, ja suunati siis tööle. Tehasesse insenerix. Palka sai 200 rubla ringis, mis oli tol ajal üsna kõva raha- kuu aega oli igal juhul võimalik ära elada. Oli võimalik ka siis kuidagi toime tulla, kui neiuga paar korda kuus kinos käia vms. Kuid oh häda! Siis juhtus õnnetus- neiu jäi rasedaks ja vastne pere ei tulnud 200 rublaga kohe üldse mitte välja. Tagajärg: noormees uputab baarin oma muret kõrist alla. Seal kohtab teda aga üks endine klassivend. Kuulanud ära mis semul murex on, hakkas too lohutama: "No mis sa seal linnas jändad. Tule maale! Mina olen traktorist, saan 700 kulli kuus puhtalt kätte, no talvel kui tööd ei pea tegema, siis veidi vähem. Alla 500 aga küll kunagi ei saa."

Mõeldud- tehtud, otsustab meie loo kangelane minna maale tööle. Tol ajal oli aga selline seadus, et kui oled ülikooli lõpetanud, siis "musta tööd" teha ei tohtinud (riik plekkis hariduse kinni). Nõnda panigi ta siis endale 6- klassi hariduse kirja ja sai brigadiriks. Ilus- kena. Raha tuleb, jõukus kasvab. Isegi värviteler osteti majja ja naine oli rahul (suurim rahulolu on see, kui naine on rahul). Aga siis problem: direktor kutsub mehe enda juurde- "sa oled mul hea töömees, oleks vaja nagu autahvlile panna, aga- haridust nõda vähe, 6 klassi. Suuname sind õhtukooli!" Tüüp käib siis koolis töösid tegemas (haritud ka nagu). No ja juhtubki siis parajasti üks selline olukord, kus ta on tahvli ees ja tal on vaja teada ringi pindala valemit. No ei tule meelde ka on 2 piiärri või piiärrruut. Aga tema teab, et seda valemit saab väga hästi integraalide abil tuletada (kahe joonega piiratud kujundi pindala). Nokitseb siis vaikselt seal tahvli serval ja saabki lõpuks vastuse kätte: -piiärrruut. Miinusega. Jama, intelligentne inimene ka, teab, et pindala ei saa negatiivne olla ja hakkab siis viga otsima.

Klass muutub ka juba rahutuks ja õpetaja hakkab ka juba huvi tundma, mis seal tahvli ees tehakse kui tagant pingist hüüab üks autojuht: "Vaheta rajad ära!"

Eksam lampidest

Sisseastumiseksamil on näha, et järjekordse üliõpilaskandidaadi teadmised on nullilähedased. Professor ütleb: „Esitan ühe lihtsa küsimuse. Kui õigesti vastad, oled sisse saanud.“

Noormees noogutab rõõmsalt.

„Mitu lampi on selles toas?“

„Viis,“ vastab noormees, olles kiiresti lambid üle lugenud.

„Tule järgmisel aastal uuesti,“ ütleb professor, võttes pintsakutaskust välja kuuenda lambi.

Möödub aasta, üliõpilaskandidaat satub sama professori juurde.

„Niisiis, kui palju lampe on selles toas?“

„Kuus!“ vastab noormees veendunult.

Professor pöörab oma pintsakutaskud pahempidi – need on tühjad.

„Ei, professor, nii see nüüd ka ei lähe!“ ütleb tulevane üliõpilane ja kougib taskust kuuenda lambi.

Viktoriin Nõukogude naistest

Ajakiri “Nõukogude Naine” kuulutas välja konkursi teemaga “"Kas me tunneme naisi?”".
Võitis noor poiss nimega Petja Ivanov, 10-aastane.

Ärritunud meeslugeja kirjutab kirja toimetusse: “
"Mis korralagedus teil seal toimub? Ma olen 65-aastane ning tunnen naisi juba 12. eluaastast alates, aga teie andsite auhinna mingisugusele poisikesele!”"

Toimetusest vastatakse talle viisaka kirjaga.

Lugupeetud N.N.,

teie kogemused naistega on kindlasti laiad ja sügavad, aga konkreetsetele küsimustele vastas Petja siiski korrektsemalt kui Teie.

Vaatame küsimusi ja vastuseid ükshaaval.

“Meie konkursi esimesele küsimusele "“Millises paigas on naistel kõige kräsusemad juuksed?" vastas Petja õigesti - Kesk-Aafrikas.
Aga mis vastasite teie? Ja veel joonistasite ka pildi juurde!

Meie konkursi teisele küsimusele “"Kuidas nimetatakse naiste tähtsaimat organit?”" vastas Petja õigesti - Ülemaailmne Naiste Föderatsioon.
Aga mis vastasite teie? Ja veel joonistasite ka pildi juurde!

Ning lõpuks, meie konkursi kolmandale küsimusele “"Mida naised ootavad kannatamatusega iga kuu?”" vastas Petja õigesti - “Nõukogude Naise” uut numbrit.
Aga mis vastasite teie? Täname vähemalt, et ei lisanud joonistust!