Negevi kõrbes elas legendaarne bandiit - Rabi Hood.
Ta röövis rikastelt raha ja laenas seda edasi vaestele.
---- ---- ---- ----
Lahningu järgne lahninguväli. Juudid vs mittejuudid. Laibad, mürsulehtrid, püssirohu hais, midagi tossab...
Keset kurba kaost jalutab üks juut.
Näeb - lamab põõsa all relvakaaslane - elus, aga suremas: jalg alt ära, soolikad väljas, koriseb.
Põõsa-alune mees palub ägisedes (seda on nüüd parem näidelda kui kirjutada):
"Kuule... vend... ole palun hea... tee mulle viimane teene... lõpeta mu piinad, lase mind maha."
Juut: "Hea meelega, vend, aga kahjuks ei saa - mul pole enam padruneid."
Põõsa alt (endiselt korisedes, aga elavenenud häälega): "kuule aga mul on! tahad ma müün?!"
Vana juut on surivoodil, kogu pere ta ümber.
"Saara, minu kallis kaasa, kellega me oleme olnud kooos viiskümmend aastat - kas sa oled siin?"
"Jaa"
"Aabram, mu kallis laps..."
(ja nii kogu perekond)
...
"Aga kui kõik on siin, siis miks köögis tuli põleb???"
V2: "Aga kes siis poes letis on?"